Christmas Thupina Ipiham?

Christmas Thupina Ipiham?

Anikho’n athupisah ham?

Mitamtahin December 25 nia Pakai Jesu hungpeng hidingin asanguvin ahi. Orthodox Houbung hon January 6th hidingin atahsan uvin, Arminian Houbung honvang January 19th hidingin apomuvin ahi. Bible Scholar Frank R. Klassen kitipa’n vang, April 1st, B.C. 5 nia Jesu sohdingin atahsanin ahi.  Atahbeh monga seidingin Pakai Jesu so nikho dihtah koima’n ahepoi. Bible sungahjong akiseipoi. Chuleh seijui ho leh Houbung masate’n Christmas anamangpouvin ahi.

Roman Catholic ho pomna ah Pope Liberius in A.D. 354 kum laipeh’a December 25th nikho hi Christmas Nikho a mandingin thulhuhna asemdoh’e atiuvin ahi. Hiche nikho amelchih dohna ajehthu akivetleh nidanglai pathen houlou mite’n (heathens) December 25th ni hi “Kidoupibei Ni (Sun) so nikhoa anitjingsau ahijeh ahi (The Feast of Saturn, Birthday of the Unconquered Sun). Rome lengpa Constantine ah amanga (dream) cross amujeh’a A.D. 312 kum a galjo-na achan a kipatin Christian houna hi nasatahin ahin panpi  kitin ahi. Chuleh December 25th jonghi Saturn pathen houni sangin, leiset khovah nia (the light of the world) mipijouse chinthei ding nikho’n ahinsemdohin ahi (popularized). Hijehchun, Christmas thupina hi a nikhojeh ahipoi ti akichenin ahi.

Santa Claus Thupisah ham?

Santa Claus kiti mitahbeh aumkhapoi. Ahung kipatdohdanthu veleu hen aphai. Nidanglaiyin Nicholas kiti mikhat Asia Minor gam, Myra kiti munah achengin ahi. Ama thusim tamtah melchihna aumlou vangin, mi haosathei khat ahin, aneijouse achenna gamkima mivaichate chapangho kithopinadingin apedoh’e ti melchihna aumin ahi. Tuipi chunga kholjin’a sumholmi leh Roman Catholic chapangho chingtup a pang mikhat ahingeijin ahi. Rome khanglaijin, Deember 6th hi khat le khat thilpeh kipehtona nikho’n aneiuvin ahi (gifts day). Chutobangchun, Nicholas injong nikho thupikhat anitjingin ahi. Hiche thilpeh kipehto nikho hi American Colony phatlai’a kipat December 25th nia hungkikhel hidingin mitamtahin apomuvin ahi. Santa Claus in phattheina insunga ahinpohlutding ahiti tahsanna jong Norse kiti mite bolthu thusim (legend) akon ahi. Thingbohhing aum Herthar kiti nuthen (goddess) hin injouse ahungvilin vangphat (good luck) ahinpoi tin apomuvin ahi. 1822 kum in Clement C. Moore kitipa’n achate dingin “Nicholas hungvilna” (A Visit from St. Nicholas) la (poem) abolin akipanadiuvin meivah toh ajemin ahi. 1823 kum in aloi agolho ngaichatna dungjuijin, “Christmas Ding Jan” (The Night Before Christmas) thulu in la kaht Troy kiti New York sentinel munah abolkitin ahi. mipi tamtahin hiche la adeinauva bulphua Santa Claus kiti thusim hungpendoh ahi. Lunglut umtah thu ahivangin, Christmas thupina Santa Claus jeh ahichompoi.

Ngeinaho thupi sahham? (Traditions?)

1. Christmas Tree. Nidanglai Rome miten January 1st nikho hi thingbohhing kipehto ni (exchange of green branches) in anituvin ahi. Hichu, thingbohhing akonin vangphatna akichangtheiye ti tahsan pomdan aneinaujeh ahi. Scandinavian mitenjong pathen lhagao (godlike spirits) ho thingbohhing chungah achenguve atiuvin ahi. Hichejeh a thingbohhing toh in ajepuhi (decorate) vangphat ahol nau ahi. Pathen Thupha (Gospel) akhutsan joununguva jong hiche thingbohhing kipehto angeina hi Christian ngeina banga aheidoh u ahi.   Jeremiah themgao injong hichethu jeh’a anasei ahi (10:3-5). Hche Bible munin Asherah poles thu asei ahin, Christmas thutoh kijopmatna imacha aneipoi.   Christmas tree mijousen athupi gelnau ajehjong lunglut umtah ahithouve. Martin Luther in Christmas nilhah khat van avettou leh meilom in hoitah ajep amun, kidang asalheh jengin ahi. Hiche laitahchun alungthim sungah, thingbohhing meivah a jepding ageldohin ahi. thingbohhing meivah toh ajemin in jepna aneileh achaten adeilheh jenguvin ahi. Hichea pat’a midang jousen jong ahindei uva, mipi thupisah hungsohdoh ahi. Hichethu jonghi lunglut umtah hijongleh Christmas thupina ahidehpoi.

2. Yule Logs. Nidanglaijin Norse mite leh Anglo-Saxon mitehon Kum 1 in khat vei thonglong tamtah meijin atihkhom juiuvin ahi. Hiche hi “Thor” kiti Keh pathen (god of thunder) houna aboljiu ahi. A gamsunguva Pathen thu ahunglut phat’a  hiche angeinau hi Christian chonchan ngeina khat banga aneisoh u ahi. Christmas janmeilhut iboljiu hi amahoa kon hungkipandoh himaitheiding ahi. Hitajongleh Christmas toh loimat theinadingthu aumlou jehin Christmas thupina ahichomdehpoi.

3. Christmas Card. So-lam gamho sangin Lhumlam gamhon Card kipehto hi athupi geluvin ahi. Kumsih leh America miten Card chohna in 1 billion dollars asumbeiuvin, Card thotna manin leh achunna in (wrapping) 500 million dollars asubeiuvin ahi. Christmas Card hi 1865 kum a Louis Prang of Boaston muna hungkisemdoh a, hungkijohpan ahibouve. Hitobanga Card kithotna leh kipehto-na jonghi Christmas thupina ahichompoi.

4. Pehnomna Lungthim (Spirit of giving). Lhumlam gammiten hitobang

pehnomna lungput aneiu hi Pathen’ phatthei achanauthu ajehkhat hidinginjong kagelin ahi. Pathen’ lungthim toh kitoh thulhung khatjong ahi. Khat le khat akigeldoh jingnau, nu le pate ajanau, loi le gol akikhohsahtonau vetsahnadinga, hitobanga Card ahilou leh thilpeh chomchom kipehtona lungthim avop uhi vetjuithei leh kalsonpidinga phatahthu ahi. America gamsungah thilpeh chom chom 1 billion chohna in 10 billion dollars akisubeijin, achunna leh athotman dingin 150 million dollar kim abeijinge tin News ah akisei in ahi. Hiche sumbei jat hi Christmas adingbouseh ahin, New Year sumbeinaho toh kigomkhom leh tamchehding ahinalaiye. Hichethua konin, mitamtahin Christmas hi sumholna (commercialized) anei u thujong akimutheijin ahi. Nu le pa, lom le gol, kigeldohna, thilpeh kipehtona lungput leh kingailutna hi thupi lhehjengjong leh, Christmas thupina hi hiche pehnomna lungthim ahidehpon ahi.

Achunga kisei thuchomchom ho jehin, mitamtahin Christmas manlouding tichan geijin aseikit tauvin ahi. Ahung kipatdohna thuho ivet leh adihlouna tamtah akimudoh thouvin ahi. Tulai Christiante’n hiche thuho bulphua kimang ahilouvangin, Christmas thulaigil sumil a iumkhah uleh achunga kiseisa dinmun hosanga, khohjo dinmun kilhungthei ahi ti isuhmiloudiu athupi lhehjengin ahi. Lhumlam gamhobanga, tulaija ikalson khelnauthu phabep khat vekit hiute.

Christmas a kisonlel na ho

1. Satha-na (Feasting). Christian tamtahin Christmas ding phat

aki-ngalalnauthu ajehchu an-nehkhomding deina ahikhah leh lhaset umtahthu hiding ahi. An-nehkhomchu thilphamo ahipon, amavang athupipen mun’a ikoikhah uleh hichu thildihlou ahi. Gencha chohna dingin hahsa pumpumin sum ikidonguvin, achaina ah kilhasetna, kivetneuna, houbung chunga thuneinan akineilotan ahi.  Hitothu ho toh Christmas imanuhi Pathen’ mitmua akilom thilpha hiding hinam?

2. Kijepna (Clothing).  Chapang, khangthah hon nihchen, ponsilthah

neiding kinepna, minu/mipa aneijouten neisachunga kithang-at nomna, aneijoulouten, ponthah khat le ni beh kichojou dingham? tia lungput chomchom toh Christmas phat ngahlal mi ataminahi. Nih le pon hoihoi, athah hihen, aluisa kisoptheng hijongleh, ikivon uhi, tahsalam damtheina dinginjong aphan, mihem mitvet dinginjong akilomin, Pathen ijanaujong ahithouve. Ilem u Pakai Jesu ponsillouva hungsoh’a, eiho nih le pontoh iboidiu hi kilomding hinam? ti geldoh dinga pha’n kangaito in ahi.

3. Kidemna (Competition).   Khopisung (Urban) sangin khocha ho ah

(Rural) hitobang lungput atamin ahi.  Christmas phat hunglhunteng, satha kidemna, loud speaker kidemna, nih le pon kidemna, kichepna jatchomchom hotoh kidemna, houbung dungjui’a kidemna, akho akhoa kidemna, hichejouse hi apettah’a thilse ahilouvangin, ahung pilhinteng leh thilphaloutah asohdohtheijin ahi. Kilungkhenna (party spirits), kibungkhenna (divisions) ho jal’a Pathen thulam hihen, tahsa lamthuah hijongleh jatdangte iphahjoulounau ajehkhat ahi. Christian ho lungputdan leh Christmas lungputdingdan ivetkah leh jachat umtah dinmun kilhungthei ahijehin kichihthei hiute.

Christmas thupina ipihitam?

Chekheltheinading atamjehin Christmas boldataute Katina hilouvin, chingtheitah a imandiu deina ahijoi. Christa umlouva, Christmas kibolchu, golnop anneh khomna, tahsathua kiloikhomna, chuleh insung, khosung mite kimutona maimai sohding ahi. Ilunglai giluva kon eisol u thuchu Christa ahiding angaijin ahi. Pakai Christa jaona leh bulphua kiman Christmas thupina ho veuhite.

1. Ngailutna (Love). Christa hi vannoi’a thilthonpeh lenpen ahi (greatest gift of the world). Leiset tahsa mihem a ahungpennathu jong ngailutna jal ahi. Leiset mihemte louva, Pathen mongtheilou ahidehpoi. Hijongleh, achapa changkhat neisun pedohleuva, leiset mihemte akhohsahna ajehchu Amasunga um ngailutna jal ahi. Eiho nihchen, ponsil toh iboivangun, Pakai Jesu, ponneilou, lhunnading in neilou, athijenginjong lhanneilouva, eihon huhingna imutheinadiuva hungkipedohjeng ahi. Jum le jachatnadim thingpelchunga hungthi Pakai’ ngailutnachun eiho jouse eikankhomuva, kideisahtona, kikhoh sahtona, leh kingailutna agadohsahding ahi. Hiche ngailutna’achu Judate leh Gentilete pumkhat sohthei, igalteu jengjong kingailutthei, insung, houbungsung, jat le namsung, gamsunga kichamna asodoh sahdingbou ahi. Agildan, athuhdan seijoulou hiche Pathen’ ngailutna hephalouva, Christmas imankhahdiu tijat umtah ahi.

2. Kinepna (Hope). Pathen in Ama’ lunglam boldinga einasem uahivangin, mihemten Pathen’ doumah lampi ikilhenjoh tahphatuvin, Pathen’ lunghanna mijousechunga lhunga, tahsa leh lhagao thina apeldohthei koimacha umlou ahi. Bible thutah sungah tahsa thina peldohchu Enoch, Elijah, chuleh Jesu hungteng ahinga kikhelding mi pengthah ho tilou, koimadang aumpoi. Jesu thingpel a athikeuseh hilouvin, lhankhuh’akon ahungthoudohkitin ahi. Tahsa leh lhagao thinachunga galjou Pakai Jesu bouseh ahi. Hiche tahsa le lhagao galjo-na kinepnachu Jesu bouseh’a kon ahi. Hitobang kinepna loupe ichantheinadiuva, Jesu mihem a hungpen ahin, hithu geldohkhalou hel’a Christmas imankhahlou nadiuvin, kichihthei hiute.

3. Natohna (Labor).  Mihem mit a mukhahlou Pathen tohchenkhom kipatna, sapsetchange ihiunauvakon, loupina ichantheinadiu, thina kon tonsot hinna igalkainadiuva, ijakaijouse tongmolsodohchu Pakai Jesus ahi. Pakai’ natohjouse hi Pa Pathen lunglhainadingjeng, chuleh amangthaisa mihemte huhdohnadingjeng ahi. Jesu’n atohdohsa holeh atohnahlaiding thiljouse chunga tahsanna dihtah ineitheina diuva Lhagao Theng natohna, hichengjouse jonghi ngailutna jal’a natohna ahiuve. Pathen in angailutna hichan’a eivetsah, eimusahsau ahitah leh tunia nang le ken jong, ikipanauchu inatohnautoh vetsah dinga kilomtah thu ahi. lhagao bei tahsachu athisa, tohdohna umlou tahsannachu ahomkeu, tia Bible in aseibangin, Houbung khantouna ding leh midangte chunga thilpha itohnautoh Jesu’ ngailutna kidang tahchu kasungah aume tia ivetsahdiu ahi.

Rev. Thawng Hlun, B.A.B.S, B.D, M. Div, Th. M, Th. D
Professor at: Grace Baptist Theological College & Seminary, Yangon,
Evangelical Baptist Bible College, Mawbe, Yangon.
Founder:   Trinity Baptist Institute of Theology and Mission, North Dagon, Yangon.

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>